Titaanisulamitel on kõrge eritugevus, hea korrosioonikindlus ja mittemagnetism ning neid kasutatakse laialdaselt kosmose-, relva- ja merevarustuses. Mikro-kaare oksüdatsiooniprotsess seisneb keraamilise kilekihi moodustamises, mis kasvab metalli pinnale kohapeal, ning saadud kilekihil on hea side maatriksiga ja hea korrosioonikindlus, mistõttu on sellest saanud titaani ja titaanisulamite tavaline pinna modifitseerimise tehnoloogia. Titaanisulami pinna modifitseerimine on mõeldud peamiselt selleks, et anda sellele omadused, mida sellel algselt ei olnud, näiteks kõvade osakeste lisamine mikro-kaaroksiidkile kihile kulumiskindluse parandamiseks ja välimuse värvi muutmine erinevate värvisoolade lisamisega, vt joonist.
Tänu kõrgele oksüdatsioonipingele tekib mikro-kaaroksüdatsioonitehnoloogia metalli pinnale sädelahendus, mille kaudu moodustub keraamiline kilekiht ning selle keraamilise kilekihi struktuur on sisemises kihis tihe ning väliskihis lahtine ja poorne. Kilekihi kulumiskindlust saab parandada erinevate lisandite lisamisega ja anda sellele teatud dekoratiivne efekt. Ühelt poolt võib titaanisulamist must mikro-kaareoksiidkile täita dekoratiivse kilekihi rolli ja teisest küljest funktsionaalse kilekihi rolli, näiteks must mikro-kaaroksiidkile võib mängida titaanisulami maatriksis teatud kaitsvat rolli, ja must kilekiht, mida saab kasutada ka selle optiliste omadustega.
Kuigi mikro-kaaroksüdatsiooni protsessil on palju eeliseid, on sellel ka omad puudused, mikro-kaar oksüdatsiooni ei rakendata suuremahulises-tootmises tööprotsessi piirangute tõttu, peamiselt seetõttu, et mikro-kaare oksüdatsiooni ja tavalise galvaniseerimise ja anodeerimise töös on palju erinevusi ning pinge suuruse ja stabiilsuse suhtes kehtivad ranged nõuded. Töödeldud kilekiht on lahtise ja poorse struktuuriga ning kilekiht on hõõrdumise korral kalduv adhesioonikulumisele ning kilekihi pind pärast hõõrdumist on tingitud oksiidkile eraldumisest, kaitseainet enam ei eksisteeri, poorsus suureneb ja kile korrosioonikindlus halveneb.
